1. Lühike arengulugu
Bangladeshi plastitööstus sai alguse 1960. aastatel. Rõivatööstuse ja nahatööstusega võrreldes on arengulugu suhteliselt lühike. Bangladeshi viimaste aastate kiire majanduskasvuga on plastitööstus muutunud oluliseks tööstusharuks. Bangladeshi plastitööstuse lühike arengulugu on järgmine:
1960. aastad: algstaadiumis kasutati kunstvorme peamiselt mänguasjade, käevõrude, fotoraamide ja muude väikeste toodete tootmiseks ning toodeti ka džuuditööstuse plastosasid;
1970. aastad: hakati automatiseeritud masinaid kasutama plastpotide, -plaatide ja muude majapidamistoodete tootmiseks;
1980. aastad: hakati kilekottide ja muude toodete tootmiseks kasutama kilepuhumismasinaid.
1990ndad: hakati tootma plastist riidepuid ja muid aksessuaare ekspordiriiete jaoks;
21. sajandi algus: hakati tootma vormitud plasttoole, -laudu jms. Bangladeshi kohalikud piirkonnad hakkasid tootma plastjäätmete ringlussevõtuks pulbristajaid, ekstruudereid ja pelletisaatoreid.
2. Tööstuse arengu hetkeseis
(1) Ülevaade põhitööstustest.
Bangladeshi plastitööstuse siseturg on umbes 950 miljonit USA dollarit, kus töötab üle 5000 tootmisettevõtte, peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, peamiselt selliste linnade äärealadel nagu Dhaka ja Chittagong, pakkudes üle 1,2 miljoni otsese ja kaudse töökoha. Plasttooteid on rohkem kui 2500 tüüpi, kuid tööstuse üldine tehniline tase pole kõrge. Praegu on enamik Bangladeshis kasutatavaid majapidamisplaste ja pakkematerjale toodetud kohapeal. Ühe elaniku kohta on Bangladeshis plasttarbimine vaid 5 kg, mis on palju väiksem kui maailma keskmine tarbimine 80 kg. Aastatel 2005–2014 ületas Bangladeshi plastitööstuse keskmine aastane kasvumäär 18%. ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjoni (UNESCAP) 2012. aasta uuringuaruandes ennustati, et Bangladeshi plastitööstuse toodangu väärtus võib 2020. aastal ulatuda 4 miljardi dollarini. Töömahuka tööstusena on Bangladeshi valitsus tunnistanud plastitööstuse turu arengupotentsiaali ja lülitas selle prioriteetse tööstusharuna "2016. aasta riikliku tööstuspoliitika" ja "2015-2018 ekspordipoliitika" alla. Bangladeshi seitsmenda viieaastase kava kohaselt rikastab Bangladeshi plastitööstus eksporditoodete mitmekesisust veelgi ning pakub tugevat tootetoetust Bangladeshi tekstiili- ja kergetööstuse arenguks.
(2) Tööstuslik imporditurg.
Peaaegu kõik Bangladeshi plastitööstuse masinad ja seadmed imporditakse välismaalt. Nende hulgas impordivad madala ja keskmise suurusega toodete tootjad peamiselt Indiast, Hiinast ja Taist ning kõrgekvaliteediliste toodete tootjad peamiselt Taiwanist, Jaapanist, Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Plastitootmisvormide kodumaine tootlikkus on ainult umbes 10%. Lisaks toetub Bangladeshi plastitööstus põhimõtteliselt plastijäätmete impordile ja ringlussevõtule. Imporditud tooraine hulka kuuluvad peamiselt polüetüleen (PE), polüvinüülkloriid (PVC), polüpropüleen (PP) ja polüetüleentereftalaat (PET). Ja polüstüreen (PS), mis moodustab 0,26% kogu maailma plasttoodete impordist, on maailmas 59. koht. Viis peamist toorainetarneturgu on Hiina, Saudi Araabia, Taiwan, Lõuna-Korea ja Tai, mis moodustavad 65,9% kogu Bangladeshi plasttooraine impordist.
(3) Tööstuse eksport.
Praegu on Bangladeshi plastieksport maailmas 89. kohal ja sellest pole veel saanud suurt plasttoodete eksportijat. Eelarveaastal 2016-2017 eksportis umbes 300 Bangladeshi tootjat plasttooteid, mille otsene ekspordiväärtus oli umbes 117 miljonit USA dollarit, mis andis Bangladeshi SKP-le rohkem kui 1%. Lisaks eksporditakse suurt hulka kaudseid plasttooteid, nagu rõivamanused, polüestripaneelid, pakkematerjalid jne. Riigid ja piirkonnad nagu Poola, Hiina, India, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada, Hispaania, Austraalia, Jaapan , Uus-Meremaa, Holland, Itaalia, Araabia Ühendemiraadid, Malaisia ja Hong Kong on Bangladeshi plasttoodete peamised ekspordi sihtkohad. Viis peamist eksporditurgu, nimelt Hiina, Ameerika Ühendriigid, India, Saksamaa ja Belgia, moodustavad umbes 73% kogu Bangladeshi plastiekspordist.
(4) Plastijäätmete ringlussevõtt.
Bangladeshi plastijäätmete ringlussevõtu tööstus on koondunud peamiselt pealinna Dhaka ümbrusse. Jäätmete taaskasutusega tegeleb umbes 300 ettevõtet, üle 25 000 töötaja ja päevas töödeldakse umbes 140 tonni plastijäätmeid. Plastijäätmete ringlussevõtt on kujunenud Bangladeshi plastitööstuse oluliseks osaks.
3. Peamised väljakutsed
(1) Plasttoodete kvaliteeti tuleb veelgi parandada.
98% Bangladeshi plastitootmisettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Enamik neist kasutab imporditud modifitseeritud mehaanilisi seadmeid ja kohapeal toodetud manuaalseadmeid. Kõrge automatiseerituse ja keeruka käsitööna valminud kõrgekvaliteedilisi seadmeid on raske oma vahenditega osta, mille tulemuseks on Bangladeshi plasttoote üldine kvaliteet. Pole kõrge ega tugev rahvusvaheline konkurentsivõime.
(2) Plasttoodete kvaliteedistandardid tuleb ühtlustada.
Spetsiifiliste toodete kvaliteedistandardite puudumine on samuti oluline tegur, mis piirab Bangladeshi plastitööstuse arengut. Praegu võtab Bangladeshi standardi- ja testimisinstituut (BSTI) plasttoodete kvaliteedistandardite sõnastamiseks liiga kaua aega ning tootjatega on keeruline jõuda kokkuleppele, kas kasutada USA toidu- ja ravimiameti standardit või rahvusvahelist Codex Alimentariusi komisjoni Toidukõlblike plasttoodete standardite CODEX-standard. BSTI peaks võimalikult kiiresti ühendama asjakohased plasttootestandardid, ajakohastama välja antud 26 tüüpi plasttootestandardit ja sõnastama rohkem plasttoodete standardeid, mis põhinevad Bangladeshi ja ekspordi sihtriikide sertifitseerimisstandarditel, et tagada kõrgekvaliteediliste toodete tootmine. kvaliteetplast, mis vastab rahvusvahelistele standarditele. Tooted Meng Plastics toodete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.
(3) Plastijäätmete ringlussevõtu tööstuse juhtimist tuleb veelgi tugevdada.
Bangladeshi infrastruktuur on suhteliselt mahajäänud ning korralikku jäätmete, reovee ja kemikaalide ringlussevõtu juhtimissüsteemi pole veel loodud. Aruannete kohaselt visatakse Bangladeshis igal aastal jõgedesse ja märgaladesse vähemalt 300 000 tonni plastjäätmeid, mis kujutavad tõsist ohtu ökoloogilisele keskkonnale. Alates 2002. aastast keelustas valitsus polüetüleenkottide kasutamise ning paberkottide, riidest kottide ja džuutkottide kasutamine hakkas suurenema, kuid keelu mõju ei olnud ilmne. Kuidas tasakaalustada plasttoodete tootmist ja plastijäätmete ringlussevõttu ning vähendada plastijäätmete tekitatavat kahju Bangladeshi ökoloogiale ja elukeskkonnale, on probleem, millega Bangladeshi valitsus peab nõuetekohaselt hakkama saama.
(4) Plastitööstuse töötajate tehnilist taset tuleb veelgi parandada.
Viimastel aastatel on Bangladeshi valitsus võtnud erinevaid meetmeid oma töötajate kutseoskuste parandamiseks. Näiteks algatas Bangladeshi plasttootetootjate ja eksportijate assotsiatsioon Bangladeshi plastitehnika ja -tehnoloogia instituudi (BIPET) asutamise, et parandada Bangladeshi plastitööstuse töötajate tehnilist taset mitme sihtotstarbelise kutse- ja tehnikakursuse kaudu. Kuid üldiselt pole Bangladeshi plastitööstuse töötajate tehniline tase kõrge. Bangladeshi valitsus peaks Bangladeshi plastitööstuse üldise tehnilise taseme parandamiseks koolitust veelgi suurendama ja samal ajal tugevdama tehnilisi vahetusi ja suutlikkuse suurendamist selliste suurte plastitootmisriikidega nagu Hiina ja India. .
(5) Poliitilist toetust tuleb veelgi suurendada.
Valitsuse poliitilise toetuse osas jääb Bangladeshi plastitööstus rõivaste tootmisest palju maha. Näiteks auditeerib Bangladeshi toll plastitootjate tollilitsentsi igal aastal, rõivaste tootjaid aga kord kolme aasta jooksul. Plastitööstuse ettevõtte tulumaks on tavaline määr, see tähendab börsiettevõtete puhul 25% ja börsil noteerimata ettevõtete puhul 35%. Rõivatööstuse ettevõtlusmaks on 12%; plasttoodete ekspordimaksu allahindlust põhimõtteliselt ei tehta; plasttoodete tootmise ettevõtetele mõeldud Bangladeshi ekspordi arengufondi (EAF) taotlemise ülempiir on 1 miljon dollarit ja rõivatootja 25 miljonit USA dollarit. Bangladeshi plastitööstuse hoogsa arengu edasiseks edendamiseks on eriti oluline kriitiline tugi sellisele valitsusministeeriumile nagu Bangladeshi kaubandus- ja tööstusministeerium.
